Kas ma tõesti armastan sind?

Woopwoop Mõnes teises situatsioonis oleks Lizzie end väga imelikult tundnud, kuid Danieliga tundis ta tõesti mingit lähedust. Ta ohkas õnnelikult.

Poiss ei ütelnud midagi, ta tundis end vabalt, kuid Elizabeth tema läheduses oli, Jacob'ile tundus nagu ta tahaks terve oma elu Elizabeth'iga veeta.Poiss hoidis neiut tugevalt enda vastas ja suudles teda.

Oh jah, mõtles Lizzie ja kujutles end õhtul koju minemas suure auguga näos. See mõte ajas teda kergelt naerma. "Jacob," ütles ta vaikselt, et poiss ta vähemalt hetkeks lahti laseks.

Poiss lasigi neiu hetkeks lahti,"Jah?" Muigas poiss.

"Ei midagi," muigas Lizzie. "Lihtsalt vaata, osad inimesed vajavad elamiseks hapnikku."

"Vabandust," Naeratas Jacob ja tõmbas neiu uuesti vastu ennast, kuid mitte tugevalt. "Läheks kuskile?" Küsis ta siis.

Kuhu, mõtles Liz. "Linna?" küsis ta. "Näiteks." Linn on siis lõunapoole keskmises osas.

"Mhmm.. Mind tuntakse ära, et ma libahunt olen." Arvas poiss. ".. Võibolla tuntakse.". Jacob suudles uuesti Elizabethi ja võttis talt käest kinni.

"Kui sa just mõnele kassile kallale ei lähe või midagi, siis mitte," vastas Lizzie. "Muidu inimesed ju üldiselt ei tea, millised libahundid välja näevad. Pealegi tunnevad mind kõik ja mina kindlasti mingi libahundiga ringi ei käiks eksole." Lizzie tegi Jacobile silma. "Mitte iialgi."

Jacob tegi neiule põsemusi. "Okei," Naeratas ta. "Lähme.".

OT: Tee teema, mai vici

OT: Okaydokay, ma teen keskuse juurde. Aga hiljem, sest ma ka praegu ei viitsi. Ehk isegi homme.