Kas ma tõesti armastan sind?

Jacob sörkis siia, Elizabeth süles. Lõpuks pani ta neiu maha. "Siin me oleme," Lausus ta ja naeratas. Imeks ei hingeldaanud Jake üldse.


OT: Elizabeth.

Lizzie köhatas ja rapsis oma kleidi puhtaks, mittemillestki. "Tänan transpordi eest," ütles ta ja ohkas.

OT: Kena pealkiri

"Igakell." Vastas poiss ja vaatas ringi. Jah, Jacobil polnud siin olemise vastu midagi, kuid ta lootis et tüdruk trantsporidist hingepõhjani ei solvunud.


OT: Esimene asi mis mul pähe tuli

Lizzie tundis küll end veidi solvatuna või nii, aga küll ta üle saab.Ta vaatas veidi ringi. Majad olid veidi eemal, nemad olid jõudnud praegu lõunapoole piiri peale. Paar inimest sebis seal ringi. Üks luges midagi vastu majaseina toetudes ja teine suundus parasjagu välikäimlasse. Lizzie muigas ja keeras end tagasi ümber, Jacobi poole.

Poiss naeratas õrnalt, suudlemiseks polnud vist õige aeg? Või oli? Igatahes teeb seda Jacob niipeal. Daniel vaatas Elizabethile silma, kui märkas mingit räsitud kassi. Jacob jäi tardunult kassi vaatama, jah talle ei meeldinud kassid. Ta võis vabalt metsikuks minna, mis teha... Isasse. Niisiis vaatas Jake kassi. "Elizabeth," Ütles poiss ikka kassi jälgides , poiss urises. Kassile.

"Mis?" küsis Liz segaduses olles. Jacob paistis olevat..vihane. Mida? Ta ei olnud midagi ju teinud.

"Kass," Ütles poiss ja osutas kassile. Õnneks polnud Jake väga vihane, nh närvis. Sellepärast suutis ta end kontrollida ja seda ta tegigi, Daniel püüdis rahuneda.

Lizzie armastas kasse. Võis isegi öelda, et kassid olid ta nõrkus. See väike mehike paistis olnud kellegi käest peksa saanud või midagi.
"Oh koer," ohkas ta ja läks kassi juurde. Kuna ta nõiavõimed lubavad tal väikestviisi kassidega suhelda, palus ta loomal veidi eemale minna. Kass hakkaski pikkamööda eemale, asulate poole lonkama. "Vaeseke," pomises Lizzie.
"Alastairil ma küll kunagi sinuga kohtuda ei lase," nurises ta. "Muidu on ta varsti samasugune nagu see kutt."

Poiss vaatas kassi ja tüdrukut vaheldumisi. "Tead, " Alustas ta. "Ta võib tagasi tulla kui sa tahad, ma püüan end kontrollida." Otsustas poiss. "Aga ära mind keti külge küll pane," Naeratas Jake.

"Pigem mitte," vastas Lizzie mornilt, sest loomal on ju oma väljavenitatud käppadega raske koguaeg edasi-tagasi lonkida, kuid siiski suutis end naeratama panna. "Või oota... ma teen ta käpa korda." Lizzie kiirustas kassile järele, hoidis tema esimest vasakut käppa minuti oma peos ja mõtles vajalikke sõnu. Kassi tuhmid silmad muutusid erksamaks ja temast hoovast tänulikkust. Ta karv oli küll sama pulstunud nagu enne, aga Lizzie pole juuksur, nii et see oli juba tema enda mure, kas ta tahab olla kena härrasmees või mitte.
"Võta heaks," ütles ta rõõmsalt, kui kõuts põõsasse kadus.

Poiss vaatas neiu poole ja naeratas, mida tal oleks ikka üelda olnud, ta jälgis Elizabethi huuli, samal ajal kui neiu kassi poole vaatas. Siis haaras Jacob neiul käest ja tõmbas ta enda poole. Korraga Jacob suudles. Elizabethi muidugi, nojahh.. Käis küll veidi kähku kuid kuidas siis veel,ja muide, Jacob suudles pikalt.

Lizzie ehmatas, ta oli keskendunud ainult kassile, kuid ta ei teinud midagi, lihtsalt laskis Jacobil end suudelda.Ta tundis end.. turvaliselt. Jah, ta ei saanud salata, et talle see tegelikult meeldis.
Aga jamh, ühel hetkel muutus see juba imelikuks. Lizzie sõrmed hakkasid Jacobi rinnal trummeldama. "Calm down, tiger," ütles ta vaikselt. Ilma igasuguse protesteerimiseta.

Jacob lõpetas suudlemise ja pani oma otsaesise vastu Elizabethi oma, hoides käsi neiu puusadel. Jacob naeratas õrnalt. "Sa meeldid mulle," Sosistas ta.

"Oh, tõesti?" ütles Lizzie vaikselt, iroonilise häälega. "Ma arvasin, et ma olen su meelest vastik." Ta naeris hetke. "Oled sa alati nii kiire?" sosistas ta poisile kõrva ja naeratas.

Poiss naeratas ja sosistas: "Vahepeal,". Kuid jäi siis mõttesse. "Mida su isa selle peale ütleks?".

"Esiteks lööks ta su maha," ütles Lizzie.." ja teiseks...lööks ta tõenäoliselt minu maha."
Romantiline eksole.

"Okei.." Arvas ta, kuid suudles taas Elizabethi pikalt. "Aga ma ei lase sind maha lüüa," Naeratas poiss.

"Oo mu rüütel," naeratas Elizabeth ja surus oma sõrmed Jacobi juustesse.

"Oo mu printsess," Naeratas Jacob ja pani käed ümber Elizabethi. Poiss suudles neiut taas, kuid nüüd kirglikumalt. "I love you." Ütles ta kui oli suudluse lõpetanud.

Lizzie naeratas häbelikult. "Love you too," sosistas ta. See on vist kõige kiirem armastuslugu maaailmas.

Jah, ilmselt, aga Jacob oli Elizabethi'ist sisse võetud esimesel silmapilgul. Jacob naeratas. "Aga mina sind rohkem!".

Nii nunnu. "Arvad?" küsis Lizzie vaikselt, "eks me nä..."
"Edu!" hüüdis mingi neist paar aastat noorem külapoiss, kes mingit kõrt näris ja aiale toetus, samal ajal irvitades.
"Pekki," pomises Lizzie ja astus Jacobist paar sammu eemale.

Poiss pööras oma tõreda pilgu poisile ja kõndis aeglaselt poisi poole, Jacob vaatas oma rohekate silmadega poisile otsa. "Tuled norima?". Külapoiss vaatas Jacobit veidi hirmunud pilguga. "Ma soovisin ainult edu!". Jacob vihastas. "Tee et sa kaod!". Poiss vaatas hirmunult Jakele otsa ja jooksis minema. "Kuhu me jäimegi?" Küsis ta Elizabethi poole tagasi pöördudes.

Lizzie vaatas veidi ebalevalt poisi poole, õigemini, koha poole, kus ta ennem seisis.
"Jamh," kehitas tüdruk siis õlgu. Ta haaras Jacobi kraest kinni ja tõmbas teda veidi enda poole.

Jacob naeratas õrnalt ja tõmbas Elizabethi vastu teda. Jacob pani siis käed ümber neiu ja suudles. Tõesti, see oli Daniel'i parim hetk.