Lõpuks ometi rahu.

OT: Tagasi

Jake oli nüüd juba inimeseks muutunud, ning tal oli vägagi hästi meeles, kus neiu loss on. Jahh, nunnu oli ta hundina küll, kuid koju ei maksa teda siiski võtta. Niisiis pöördun tagasi Jake poole. Poiss kõndis lossi juures, lootes et Elizabeth täna ikka välja tuleb.

OT: Kena

Lizzie oli just üles ärganud, söönud väikese Inglise hommikusöögi ja pannud selga veinipunase kleidi. Kuna hr. O´Barahbeus oli täna jahil(vaesed loomad) siis oli tal täna vabadus. Ta soovis teenijatele kena päeva ja läks lossist välja, mõteldes minna metsa, kuhu siis veel.
"Tere hommikust," ütles ta naeratades, kui Jacob´t nägi.

Jake ehmus veidi, ja pööras pea järsult lossi ukse poole. "Hommik," Naeratas ta. "Olen ma hundina hull nunnudus või mis?" Küsis Jake naerdes, ta astus Elizabeth'i kõrvale ja nad jalutasid lossist veidi eemale.

"Jubedalt," vastas Elizabeth. "Plutinutikutibuti," naeris ta. Ta silmitses poissi. "Ega sa nii ka nii hirmus koledus pole," nentis ta ja naeratas.

Poiss tõmbas oma käe läbi juuste ja naeratas. "Tutipluti.. Jaah, muidugi! Ma olen nii ilus!" Teeskles poiss eputamist ja puhkes naerma.

Lizzie naeratas. Siis tuli tal tuli meelde, et isa on jahil. Metsas siis, nii et.. Sinna minna pole just kõige targem mõte hetkel. Ta ütles seda ka Jacobile.

"Mmm.. Okei," Arvas Jake. Poiss muigas natuke ärevalt ja küsis, "Tuled minuga välja?" Küsis Jake ja vaatas neiule silma.

Lizzie kergitas kulmi. Ta kehitas õlgu. "Olgu," ütles ta. "Mida muud mul ikka teha oleks."

"Minuga jalutada ja rääkida?" Pakkus ta ja naeratas, "Umm.. Kes su isa siis on?" Küsis Jake ühe enda arust tobeda küsimuse. Ta oleks võinud vabalt ju küsida kes su ema siis on, sest ta ei teadnud ju uutest(tema jaoks uutest) asjadest midagi.

"Edward O´Barahbeus," vastas Lizzie pikkamisi. "Hertsog, nagu ma juba ütlesin."
"Sobib," vastas ta Jacobi esimesele küsimusele.

Jacob jäi seisma. "Aa," Mõikas ta nüüd ja kõndis edasi. "Tema pärast sa käskisidki mul eile öösel ära minna!" Ütles ta. "Oi, mis oleks juhtunud kui ma oleks edasi tulnud..".

Lizzie noogutas. "Sa oleksid tõenäoliselt hetkel seitsme erineva koera kõhus või midagi sellist," ütles ta. "Igatahes jamh, seda õnneks ei juhtunud."

"Ja ei juhtugi!" Kinnitas Jake ja naeratas. "Aga.." Tekkis poisil järsku küsimus. "Miks sa mind aitasid?".

Lizzie vaatas maha. "Noh.. esiteks aitan ma alati kõiki, see on mul veres. Emalt eksole," ütles ta. "Ja teiseks oled sa ju täitsa nunnu." Liz naeratas.

Poiss naeratas. "Tänud. Sina ka." Vastas poiss. Okei, nüüd on selge, Jacob oli Elizabeth'ist sisse võetud.


OT: Aww

OT: Yeah

"Oii ma tänan," ütles Lizzie ja naeratas. Fakt on see, et ta armastas komplimente.
Ta mõtles veidi. Mets on "reserveeritud", siia pole ka mõtet jääda. Nõiad idapool vihastaksid end ilmselt surnuks ja.. jamh...
"Kuidas sa lõunapoolde suhtud?" küsis ta Jacobilt. Seal elavad küll vaesed ja värkki, aga temal isiklikult küll nende vastu midagi pole. Inimesed, nagu kõik teisedki.

"Nii nagu teisteseg," Vastas poiss. "Nad ju ka inimesed." Naeratas Jacob. "Kas lähme?".

"Just," naeratas Lizzie kuuldes, et Jacob normaalne on. Ses suhtes. "Läki!" ütles ta ja torkas oma käe Jacobi käevangu.

Poiss naeratas. Jah, ta oli ju siiski libahunt, ning sellest järeldades ka tugev ja kiire. Noh, ma ei taha eputada. Ta võttis Elizabethi sülle ja asus väikse sörgiga lõuna poole.

"Dear lord," kiljatas Lizzie, kuid ei hakanud rabelema ega midagi. "Ok, ma tunnen end nüüd nagu imik," ütles ta ja ristas käed.

Poiss irvitas: "Maha ma sind ka ei pane!". Poiss sörkis edasi.


OT:Tegin teema. Vaene Elizabeth.