Ta jalad juba valutasid. Kuid ta teadis, et lõpuks ta siiski jõuab koju.
Lupy oli käinud oma õdesid vaatamas. Tema südametunnistus piinas teda, et 12-aastane Maris pidi hoolitsema väikse hurtsiku ning ka õe eest. Kuid - see oli nende enda turvalisuse mõttes.
Kui tüdruk oli lõpuks mitu korda oma valge kleidiga okste otsa takerdunud, tema jalad ja käed olid ka kriime täis - ta istus ning tõmbas hinge. Kaua võib? Miks peab tema kodu nii kaugel olema oma õdede omast?
Kuid ta tuletas endale meelde - see pidigi nii olema, keegi ei märka, kus ta käib, keegi ei viitsi teda jälitada pikka maad.
Kui ta lõpuks istus, hüppas ta kohe püsti. Ta oli kõrvenõgeste peale istunud. Kena küll, mõtles tüdruk. Ta lihtsalt otsis endale uue istekoha.
Pikkamisi sulges ta silmad, hakkas ümisema oma lemmiklaulu viis ning ka õõtsuma.
Tuli vaid loota, et keegi ei tule.
Lupy oli käinud oma õdesid vaatamas. Tema südametunnistus piinas teda, et 12-aastane Maris pidi hoolitsema väikse hurtsiku ning ka õe eest. Kuid - see oli nende enda turvalisuse mõttes.
Kui tüdruk oli lõpuks mitu korda oma valge kleidiga okste otsa takerdunud, tema jalad ja käed olid ka kriime täis - ta istus ning tõmbas hinge. Kaua võib? Miks peab tema kodu nii kaugel olema oma õdede omast?
Kuid ta tuletas endale meelde - see pidigi nii olema, keegi ei märka, kus ta käib, keegi ei viitsi teda jälitada pikka maad.
Kui ta lõpuks istus, hüppas ta kohe püsti. Ta oli kõrvenõgeste peale istunud. Kena küll, mõtles tüdruk. Ta lihtsalt otsis endale uue istekoha.
Pikkamisi sulges ta silmad, hakkas ümisema oma lemmiklaulu viis ning ka õõtsuma.
Tuli vaid loota, et keegi ei tule.